11.1.11

Mõteterohkus.

Alright, kool on alanud. Arvasin, et see rõõmustab mind, aga noh, mitte eriti. Mul ei ole enam aega, et mitte midagi teha! Aga nii palju siis vaheajast.


Käisin laupäeval-pühapäeval Tartus vaatamas oma vennapoega, kes on hästi kifft! :D Sealt tuleb üks eriti boss mees. Muidu oli venna juures olemine ka äärmiselt lõbus, mängisime Eestit -võitsin ära! woot... muidugi sain ma enamus kaarte eriti kergete küsimustega, aga see selleks. 


Nüüd tõsisemad mõtted: 
   Juba päris mitu inimest on mulle välja öelnud, et ma olen ego..ja seda tõsiselt mõelnud! Cmon, ma pole ego... suht kõik, mis ma eneseupitavalt ütlen on ju puhtalt nalja pärast, mitte väljendamaks liigset enesearmastust, mida mul pole. Tegelt ka, ma pole ego :D more like selline hooliv tegelane...
   Veel üks asi, mis mind tsipake häirib, on see, kui hädaldatakse, et ma pidudel ei joo. See pole isegi nii hull, kui see, kui küsitakse, kuidas ma olen suutnud 7 kuud kaine olla. Ma ei leia, et joomine oleks elu või et ta üldse tähtis oleks. Jagan oma lihtsat ja loogilist trikki: Inimene on ehitatud nii, et ta võtab omaks ümbritsevate inimeste omadusi, OLEKUID, tujusid jne. See nii ongi - näiteks on raske olla sügavas masenduses, kui ümberringi kõik on eriti happy'd. Pidudel, kus suht kõik on ümberringi täis, siis automaatselt otsustab aju, et tasub kerre süstida natuke aineid, et tekitada peomeeleolu, mis tõttu inimene hakkabki käituma pisut nagu ta oleks purjus. 




Täna oli kehaline ja tegelesime üldiselt korvpalliga. Kui meil niiöelda soojendus enne mängu oli ehk liikusime saalis palli põrgatades ja korvini jõudes sinna visates, tuli mul mõte. Kui suur kamp (meie puhul10 poissi) korvpalli omal rütmil põrgatab tekib väga sarnane heli näiteks Harley Davidsoni mootoris toimuvatele paukudele. Päris kifft :D


Korvpallimängu ajal jõudsin vahe peal mõelda veel ühe huvitava mõtte, kui klassivend pikali käis, sest väidetavalt pandi talle jalg taha. Mõte oli järgnev: Sport on nagu meditsiin, mõlemas tuleb võtta(või võetakse) teist inimest kui elutut objekti. Ehk kui oled kirurg, siis tuleb ette kujutada, et lõikad mingit suvalist eset, mitte elusat inimest - muidu tekivad raskused... Spordis, eriti pallimängudes, on sul lihtsalt suva, mis saab vastasmeeskonna tüüpidest, sest mängu ajal oled vaid ise tähtis ja mingil määral ka tiimikaaslased.




Ma kipun arvama, et see tekst on kuidagi keeruline, aga ma ei vaevu seda hetkel üle lugema, sest köögis supp jahtub.


Stay sweet,
-P



No comments:

Post a Comment