Ehk siis põhjusteks olid nohu, mis ilmselgelt ei andnud mu ajule piisavalt hapnikku ja vähene magavus/magamatus/üleväsimus.Tagajärjed: peavalu, tuimus, valutekitav kukepoks Hannesega, poole sõna pealt lause mõtte unustamine, valed käänded sõnadel, teiste inimeste mõtete totaalselt vale mõistmine ja üldine ümbruse mittetajumine. Üldiselt ei soovita eriti seda tunnet.
Lisaks tänu sellele nägin ma täiesti haiget und. Teine uni mu elus, mis mind vähemalt järgnevaks päevaks šokeerib.
Ehk lühidalt: Meil muudeti koolis kehalise kasvatuse tunni süsteemi - poisid pidid hakkama osalema võidusõitudel, kus ei kasutatud sõidukeid, ja tüdrukud käisid õues mingi tantsuvärgiga tegelemas. Igatahes, ma olin ema, õe ja mõne tuttavaga sellel nn "võidusõidul" ja kui koju jõudsime, läksin sõbrannaga oma hoovi. Jalutasime seal niisama ringi ja aeg-ajalt märkasin silmanurgas, kuidas mingi punane elukas mööda jooksis. Mõtlesin muidugi, et kujutasin seda ette. Siis hakkasime mingit kulli vmt mängima, kuni ühel hetkel tuli see punane elukas otse mu nina ette ja vaatas mulle otsa oma haigete sinakate silmadega. Ise ta meenutas mingit ahv-luukere, kellel ometigi oli nahk ja liha olemas.. ei paistnud väga skeletine, aga pea nägi välja nagu suur kolju... jube suured silmad. Igatahes, ta vaatas mulle ja ma hüüdsin oma sõbrannat, kuid selleks ajaks, kui ta vaatas, oli elukas kadunud.
Edasi läksime maja nurga taga olevasse hoovi ossa ja seal seistes nägime me mõlemad, kuidas mitu seda värdjat kõndis vaikselt meie poole. Tüdruk oli loomulikult kohe aia otsas ja hüüdis mind ka järgi. Jõudsin üles ja tema oli juba teisele poole aeda hüpanud. Hüppasin ka alla ja maandusin otse ühe ahvtulnuka peal ning ta kisas vastiku häälega. Siis jooksime kiiruga tänavale.
Stseen vahetus ja nüüd tulin kuskilt (äkki koolist) ja nägin nurgapoe juures ootamas oma koera, kes mulle rõõmsalt saba liputas. Võtsin tal siis rihmast kinni ja talutasin meie värava juurde, kuid värava asemel oli lihtsalt klaas. - Klaasi taga seisis uudishimulik värdjaliku pilguga veel üks punane ahv ja kaugel tema selja taga olid samasugused mustad, kellel olid lillad silmad. Tulnukas üritas midagi meile selgeks teha, aga me ei saanud kumbki midagi aru, niisiis ta sulges enda nina ees suured paksud mitmekordsed metalluksed, mis asendasid nüüd meie väravat. Siis ma ärkasin üles - see oli ka esimene kord, kui ma hingeldades unest ärkasin. :/
Usun, et see ei tundu kümnendikkugi nii hull kui ta tegelikult oli. Et mingitki aimu ahvide välimusest saada, võib seda skeletti vaadata. Ainult, et pisut kogukam ja erksate värvidega.
Mainisin, et kunagi nägin veel ühte väga traumeerivat unenägu.
Natuke lühemalt räägin selle ka ära: Olime Tanel Pihelgaga kuskil vanaaegses lossis, kuhu olime mingi ekskursiooni ajal sattunud. Seal oli mingi saal, millega kohta räägiti jubedaid lugusid. Läksimegi sisse ja seal oli lahtiselt mingi postamendi peale pandud üks suur raamat, mis pidavat olema Põrguraamat. Kui me seda koos lugema hakkasime, siis sattusime hoopis ühtedele tugitoolidele ja meie ette ilmus ekraan, kus hakkas näitama raamatu stoorit filmina. Ma tundsin seda HAIGET filmi (millest ma ei tea midagi) vaadates, kuidas ma hakkasin lihtsalt nutma, sest see oli kohutav. - tekitas füüsilist valu, mida ma tundsin läbi une .. just nagu terve kere oleks krampis. Vaatasin vahepeal ka Tanelile otsa ja nägin, et tema silmad olid ka punaseks nutetud. Selle peale ärkasin üles ja nägin, et mul olid tegelt ka silmad märjad. <---HAIGELT EBANORMAALNE.
Pärast mõlemat unenägu oli mul järgneval päeval sees imelikud emotsioonid.. inglise keeles sobib seda kirjeldamaks fraas "uneasy feeling".
Sellest tekstist peaks piisama küll.. unenägu meelde tuletades hakkas mul jälle imelik.
-P
No comments:
Post a Comment