Reede ööseks läksin Argo juurde.
Laupäeval oli äratus 5.12 ja peale 6 hakkasime Tartu poole sõitma, kus toimus üsnagi hariv seminar. Raekoja platsi juures saime süüa ka, kõik oli ülihea.
Ja nüüd põhivärk :D
Mu misantrooplus vähenes päris mitmekordselt, sest mul on nõnda kifftid klassikaaslased! Ehk laupäeval, tulen Tartust koju, näen Johanna seisab maja ees. Peast käis läib mõte, et äkki ta tuli niisama külla teadmata, et ma kodus pole. Võtsin ta siis ilusti vastu, keerasin ukse lukust lahti ja mida ma näen - kamp külalisi karjumas Palju õnne! Ehk lihtsamalt öeldes korraldati mulle üllatus-sünnipäeva party :D Ja ma võin julgelt öelda, et see on parimini hoitud saladus ever - mul polnud õrna aimugi, ometi ümberringi kõik teadsid - MA SAAN ALATI SELLISED ASJAD TEADA ... :/ Kahju ainult, et kõik kohal polnud, keda oleks lootnud näha - muud asjad olid ees. Aga sellegipoolest kõigile ülimalt suurimad tänud, kes kohale tulid (Johanna ja Liselle - ehk siis peakorraldajad?, Karolina, Mari, Gert, Tanel, Argo, Joosep, Martin, Jürgen...) Oleks mul olnud natukenegi rohkem härdust sees, siis ma oleksin natuke pisaraid valanud :D

Kõik oli selles ürituses ideaalne (va. toidutükid kuskil vaiba sees ja niisama põranda peal :D aga sellega on nüüd korras)! Tänane hommik oli ka pannkookide, kakao, tee ja hea seltskonnaga super. Mul tuleb ilmselgelt sõnavarast puudu, et kirjeldada tänu ja hämmastust jmt, nii et ma ei peksa segast rohkem. Igal juhul suurimad tänud! :)
-P
PS: Ma kavatsen kõik maailmalõpud üle elada :D Eilne oli eriti lebo.
PPS: Jep, mu prillid on JÄLLE katki xD Seekord murdus TEINE sang - õnneks teibituuning parandab jätkuvalt kõik vead :D

I do love you though.
ReplyDelete