20.11.11

Paar sõna elust enesest.

 Kirjutasin viimati vaheaja alguses, kuigi soov on olnud pärast seda mitmel korral kirjutada - otsustasin seda siiski mitte teha, sest kiirel kooliajal ei ole miskit kirjutada. Eluks eneseks pole lihtsalt aega - ka nädalavahetuseti mitte.
 
 Märkimisväärseim sündmus on Pärandi saaga (Eragoni saaga) viimase raamatu "Inheritance'i" ilmumine! Ilmselgelt sebisin ma selle esimesel võimalusel ja mulle meeldib seda nimetada oma elu peamiseks prioriteediks praegu, kuid üleväsimus ja vähene vaba aeg takistavad selle lugemist - isegi liiga kiiresti läheb, sest praeguse seisuga on loetud ~300 lehte 850st. Mainitud raamatu tõttu on roheline mu lemmikvärv hetkel.
Ah, kui majesteetlik ta on!

 Koolist pole midagi head rääkida - reedel jäin ametlikult kuldmedalist ilma, sest selgus, et selle veerandi keemia tuleb 99% tõenäosusega samuti "4", mistõttu on sürreaalne loota lõputunnistusele aastahinnet "5". Kindlasti lähen direktoriga rääkima, kui saan keemia eksami "5" ja kauplen kuldmedali välja, aga see poleks enam väga aus.

 Ema sai uue auto finally. Welcome to the family, Škoda Superb. Nagu muuseas võib mainida, et see kuulus enne Swedbanki direle (Rait Pallo vmt)


 Eile käisin maal, et nautida värsket õhku, ema uue autoga maanteel sõitmist, Virre plaati (tänud Jürgenile) ja üllataval kombel ka koprajahti.
Maal oleksin silmast ilma jäänud - selle seletamiseks kopeerin teksti telefonist:

"Lasin õhupüssist, nalja pärast tegin järgi Eragoni - tühjendasin end emotsioonidest, mõtetest. Vaikus. Lask. Vile. Väike põnts selja taga ukse sees. Šokk. Lasin puuklotsi, millel rist keskel ja selgus, et lasin pihta oma isa eelmisele kuulile ja oleksin peaaegu silmast ilma jäänud - kuul möödus peast vaid mõne sentimeetri kauguselt."

Kell pool neli päeval läksime naabrimehe Ivoga metsa kaasa - ta kavatses kopratammi lõhkuda. Polnud varem korralikku tammi näinud, sellepärast läksingi kaasa. Passisime seal tund aega, lammutades tammi. Selgus, et Ivo tahab ilmuvad koprad maha lasta ja kuna mul polnud mitte mingit soovi seda pealt näha, siis lasime jalga. Kell pool viis oli kottpime. Täitsa põnev käik oli.

Nüüd jätkan Lermontovi "Meie aja kangelase" lugemist, et saaks selle eest ja oleks võimalus lugeda "Inheritance'i".

Be good,
-Patrick



No comments:

Post a Comment